VANA LABÜRINT

Hasso Krull


veel on praegu
seda rahvast
kes usuvad ja ĂŒtlevad:
metspaganaid
ehk poolristimata inimesi olevat
kes mÀgede-orgude
koobaste sees peavad elama

jÔgede ja mÀgede
kallaste sees
on maa-alused koopad ehk teed
mÔned loodud ja mÔned
kÔva liivakivi sisse uuristatud
need ongi ennemuistsed
vanapaganate eluasemed 




koopasse astudes
Ôhk on jahe ja seisab
kui pimedas edasi minna
hargneb tee paljudeks kÀikudeks
madalad orvad sammassaalid
vahepeal vesi jalad saavad mÀrjaks
hakkab hirm

kes nĂŒĂŒd veel edasi sammub
eksib ega pÀÀse enam kunagi
tagasi puude ja taevatÀhtede alla
kui ta mitte ĂŒht niidikera
koopasuhu jÀtnud ei ole
niidi otsast tuleb kinni pidada
et sedamööda pÔrguaugust vÀlja tulla

kui aga keegi
palja laternaga koopasse lÀheb
tulevat talle ĂŒks imelik kĂŒlm tuul
vastu ja puhuvat tule Àra
nii et kaugemale edasi minna ei saa
see tuul on Vanapagana
enese hingeÔhk

Kuusalus Tsitre ja Loo mÔisa vahel
ulatab kaljusse lĂŒhike
jÀrskude seintega org
selle sopis on pragulise laega koobas
nimega Turje kelder
seal oli kunagi olnud
Vanapagana kÔrts

suure laia kivi sÔrval
seisnud viinaklaas
milles Vanapagan oma jooki mĂŒĂŒnud
iga tulija pannud raha kivi peale
mis sealt iseenesest Àra kadunud
kuna viinaklaas magusat
purjustavat jooki tÀis ilmunud 





Karksi kihelkonnas MĂ€giste kĂŒlas
elanud liivakivist koopa sees
Vanapagana pojad
neid tunti tulevaimudena
poisikse pÔrajÔmmikse
MĂ€giste tuletegije
MĂ€giste veevedaje


seal kus vanasid elas
palju hulgakesi mĂ€gedes ĂŒmberringi
oli neil mitme pere peale
ĂŒksainus leivalabidas
seda loobiti otseteed mööda orgu
viis versta vÔi kuus kilomeetrit
viska, Lisna, pĂŒĂŒa, Lasna

mÔnikord olnud labida peal
soe katsekakk juba valmis pandud
teinekord lennanud labidaga
leivategija vanatĂŒdruk
Karksi mÀgedest Koodiorgu
olli tullu nii kui vuhin
tuulehoog ollu hirmus


kui mÔisa aidavÔtmed ette jÀÀnud
varastanud Vanapagan need Àra
ja viinud Koodiorgu
rahvas teab rÀÀkida
et mitu ja mitu korda
aidavÔtmetel Koodiorus jÀrel kÀidud
paganad annud ka lahkeste kÀtte

ĂŒtelnud
kui nad vÔtmeid Àra ei too
ega neid siis keegi vaatama ka ei tule
kui aga Vanapagana mooril
jĂ€lle oli sĂŒndinud vĂ€ike laps
kutsus ta inimesi kĂ”igist kĂŒladest
labĂŒrinti ristsepidule 





seal olnud uhked lauad
kÔik vÔi ja piima juustu ja kÔiksuguste
heade roogadega tÀidetud
ometi ei ole ĂŒkski sealjuures
selle jumala nime
tohtinud nimetada
kes risti keskele toob

ĂŒkskord olla ĂŒks piduvÔÔras
söögi hakatusel ĂŒtelnud:
Isand Jeesuke jÀtka
kui Vanapagan tulist viha
tĂ€is saanud ja ĂŒtelnud:
mis kurat sa rÀÀgid sÀÀl
ĂŒhekorraga

ei ole ka kalliste roogade asemel
muud laua peal olnud
kui tÔprasitt ja hobusekÀbid
kĂ”ik vÔÔrad pĂŒhkinud oma teed
ĂŒhed ĂŒtlevad
Vana toit polnud ehtne
teised on tÀnagi maitsmas kÀind

aga labĂŒrindi
kohal maamulla peal
nĂ€gime ĂŒht kivi see oli lai
ja mÔnus nagu tugitool
selle kivi peal oli istunud
Vanapagana naine
kui ta koos lapsega mööda maad rÀndas 





 

Pildid Peeter Laurits

30.04.2006