Sissejuhatus

“Päevad” on Kütioru päevikuvorm. Päevi ei kutsuta numbreidpidi, vaid nimepidi. Nime saab päev selle järele, mis teda teiste aasta päevade seast esile tõstab. Sedakaudu matkib “Päevad” mõnesid vanu zhanre nagu Sei Shonagoni või teiste jaapanlannade padjaraamatud, või Toomas Kalve leitud  1966. aasta kalender, millest ta vahel tähendamissõnu ette loeb.

Mõnda päeva ei tõsta mitte miski esile. Mõnda päeva tõstavad esile mitmed eri asjad, eri aastad. Sellepärast ei ole “Päevade” aastas mitte 356 päeva, vaid ükskõik kui palju. “Päevade” aasta koosneb kõigi aastate päevadest. Nad ei reastu mitte aja kalendaarset vaid vaimset kulgu järgides. Pikemat aega Kütiorus elades tuleb tõdeda, et aeg ei liigu mitte sirgelt vaid spiraale pidi. Ja liigub nagu konn - passib hulk aega paigal ja siis äkki, lupsti, on järsku hoopis mujal.

Need päevad kirjutatakse üles lakooniliselt, järgides suurest tekstide hulgast koosneva zhanri proportsioone, ja tähistatakse päeva nime, autori ja Gregooriuse kuupäevaga. Jõudumööda neid tõlgitakse eesti keelest inglisesse ja vastupidi. Tekstid ripuvad leheküljel www.metsas.ee ja sinna lisavad oma Kütioru päevi kõik soovijad, saates need Peeter Lauritsale peeter@metsas.ee





Otsing
 
Supported by Labor & LaborintLaborSupported by Labor & LaborintLaborint