10 Jääaugus käimise

Kolm bergi, Tõnu Grünberg ja Marek Strandberg koos  veel ühe Bergiga  saabusid eile õhtul peaaegu ühel ajal. Täna läksime üheskoos Koloreino kopramõisa vaatama. 

Selle talve kolmas sula on just alanud. Seda, et see neist kolmest kõige vihmasem, ilgem ja pikem on, saame kogema alles ajapikku. Praegu on lihtsalt lumi vedel ja alt vesine. Koloreino tee peal suuskleb vastu mitu inimest. Suusabaasil on korda läinud ka mõned murdmaa inimesed ligi meelitada. Puustuse talu Tarmo on ka väljas oma vanaisa suuskadega. Need on tehtud kahest õhukesest lauast, millele soone asemel peenikene liist alla naelutatud.
 
Päris kopramõisani me ei jõuagi. Jää on ettearvamatu ja rabe, liikuda saab ainult piki tammiharju. Kongo käib ees ja proovib nadisemaid kohti, Leelo manitseb meid kõiki ettevaatlikkusele. Mina jagan tähtsa näoga seletusi: see siin on läbivoolu koht, need seal on kobraste jooksukraavid ja see siin on lahvandus, siia servale ei maksa astuda.
 
Ega poleks maksnudki. Vesi küll ainult nabanini, aga ikkagi jääkülm. Kõigepealt fotoaparaat kaldale ja siis ise jääd murdma, kuni serv piisavalt kõva, et välja ronida andis. Külm jah, nägu kananahas ja püksid plagisemas lidun kodu poole nagu marupeni. Õnneks on kodus nii kuuma vett, viskit kui eetrit, nii et haigeks ma ei jää. Varsti jõuavad koju ka teised, kes kopramõisani ei pääsenudki ja Marek hakkab Tartu poole asutama.

Saadame nad Leelo ja Tõnuga üles mäe peale ja läheme ise orunõlvadele turnima. Entide metsas on mullusuvised tormid kaks suurt Haavaenti maha murdnud ja hulga vähemaid. Suures tsoris on puud sulalume all lookas nagu gooti katedraali võlvid. Üleval idanõlval üritab Endli traktorist poriseguseid jäätunud lumehunnikuid suusanõlvale nügida, aga see on üks tühi töö ja jampsimine. Nõlv on liiga järsk ja seal ei püsi ükski lumi üle paari päeva kui slalomistid peale tulevad.
 
Alles paari päeva pärast saan aru, et jääaugus käies on mul õnnestunud parema külje alumine ribi pooleks murda. Mismoodi see nii madalasse vette sumatades võimalik on, ei saa ma võibolla mitte kunagi aru.
           
Peeter
10. jaanuar, pühapäev 1999





Otsing
 
Supported by Labor & LaborintLaborSupported by Labor & LaborintLaborint