31 Kuivaaja kukeseente

Tom ehitas ateljee-maja ülemist tuba. Antu ladus ahju. Kait astus omale kaks naela jalga. Petu oli Hollandis. Kongo lakkus Stellapulmas ohtralt saadud haavu. Mina küürisin nõusid, mis olid pesemata hunnikusse kogunenud sellest ajast saadik, kui ma viimati orus olin. Kulus kuus pange vett, mis on umbes kolmandik allikatäit. 

(Keskpäeval olin väga pahas tujus, vihane, nutsin suure kuuse all natuke ka, aga tagantjärgi pole põhjused enam olulised.)  Siis läksin metsa. Vihma pole siin teab mis ajast taevast alla tulnud, aga kukeseeni oli rohkem kui küll.

Õhtuhakul värvisin ateljee-maja toas aknaid, kass magas Tomi tööriistakotis. Siis tulid kõik korraga: Kongo Stellat keppimast, Tom ja Antu ja Andreas ujumast, pimedus ma ei tea kustkohast.

Sõime keset ööd. Kuiva-aja kukeseened ei andnud mahla välja, aga see eest olid tugevama maitsega. Rõõsa koore asemel tuleb kaste piimaga teha (mida ma ka tegin).

Kuigi kell oli juba keskköö, hakkasid Tom ja Antu uuesti tuba ehitama ja ahju laduma, sest kõht olevat magamiseks liiga täis saanud. Käisin rehe all vett joomas, vesi oli ämbris jahe nagu sügisöödel, keset põrandat istus keskmiselt suur kärnkonn ja ajas oma konna-asju.



Leelo
31. juuli 1997






Otsing
 
Supported by Labor & LaborintLaborSupported by Labor & LaborintLaborint