9 Mullatoidu Restorani

Meil on siin praegu võtted ja vihma muudkui sajab. Vihm siia valguse mõttes päris hästi sobib, aga kehal on vastikult niiske olla. Tallinnast saabus Madis. Stilistiks. Madise sõidutas siia Märt, usuteadust ja kunstiajalugu õppinu. Maast ja ilmast. Lõpuks tuli jutust välja, et ta oli Rootsis kokku sattunud mu New Yorgi kursavenna Ericuga. Oli hääletanud maanteel ja üks neegritar oli ta peale võtnud, ise pahas tujus, aga seletanud, et ta mees oleks väga pahane kui ta hääletajat peale ei võtaks. Lõpuks viis ta hääletaja oma koju elama. Tema mees oli Eric. Eric oli katsetanud endistviisi polaroididega nagu New Yorgi ajalgi. Kui ta kuulis, et Märt Eestist on, oli ta kostnud, et Eestlased on hullud. Tal olnud New Yorgis üks Eesti kursavend, kes midagi ei teinud - ainult siis kui oli hindamisejärgne pidu, olla ta mingit seenevedelikku joonud ja tabureti põlema pannud. Ma küll ei mäleta. Ericut mäletan, aga taburetist ei tea midagi. New Yorgis ei kasvanud seeni. Ega ma New Yorgis värskelt pildistatud materjalist eriti midagi ei teinud. Mõtlesin küll - Pieta ja Paabeli Torni ja Schnell Schnell Autoportree ja Valmide peale, aga New Yorgi laborites näkitsesin põhiliselt vana materjali kallal. Tagasivaatelised on mu pildid tihti olnud. Hiljem, kui ma Pietad ja Torni ja Autoportreed ja Valme tegin, oli ka see omakorda vana, leitud materjal, sest ma ise olin juba mujale siirdunud. Mulle ongi pikka aega sobinud tüdinud mõtete ja väsinud piltidega tegelemine. “Mullatoidu restoran” on punktiks või vähemalt punktiiriks läbimäletsetud mõtete visualiseerimisele. “Meetris ja Demeeteris” proovin pildistada mõtteid, mida mul veel olnud ei ole. Aga seda ma küll ei mäleta, et ma tabureti põlema pannud oleksin. Praegu vihma sajab ka, see kustuks kohe ära.


9. juuli 2003
Peeter





Otsing
 
Supported by Labor & LaborintLaborSupported by Labor & LaborintLaborint