6 Tigude kaevamise

Kolmandat päeva kaevan uudismaad. See on väga üksluine töö. Täna ei tahtnud see hoopiski edeneda. Juutide jumal oli vist sandis tujus, et sabatil töötan. Mina siis ka, vahtisingi rohkem vihmausse kui kaevasin. Kui mätas ümber pöörata, jääb muu kraami hulgas maa alla ka hulga tigusid. Need muutuvad siis ellujäämismasinateks, kobivad elundid kotta, püsivad vagusi, silmad enesesse pööratud, võibolla tukuvad, võibolla palvetavad. Kui maa teine kord hargiga üle käia, muld läbi soputada, risoomid ja juurikad välja korjata, siis satuvad ellujäämismasinad kobedama mulla sisse ja muutuvad mäemasinateks. Mõne tunni pärast hakkab mulla pind värisema, maasügavik lõheneb ja põrmust kerkivad koda (pahempidine Archimedese kruvi), tald (topoloogide vapiloom) ja silmad (murreteta origami), mida võib enesest ette saata või enesesse voltida. Tald muutub maitsmismasinaks ja tormab liikumatult paradiisiaeda nagu igaviku ekspress.

Vahepalaks üks vana Zen lugu.
Ilf ja Petrov olnud kaks zen munka leniniaegsel venemaal. Nad olid lahutamatud sõbrad, käinud alati koos ja rääkinud kooris.
Kahekümne kolmandal aastal kohtus nendega Stargorodi 2. vanadekodus enamlane Kalinin ja päris: “Öelge mulle poisid, mis on zeni tõeline olemus?”
Ilf ja Petrov naeratasid ja vastasid kooris: “Hoolikalt toitu läbi närides abistad sa ühiskonda.”

Täna nägin esimest jaaniussi allikateel.


6. juuni 98
Peeter





Otsing
 
Supported by Labor & LaborintLaborSupported by Labor & LaborintLaborint