30 Sügistööde mittetegemise aeg

Tänavu jääb metsade kirju aeg hilja peale, kevad tuli ju ka viimasel minutil. Esimesed suuremad kaselaigud metsas said alles eilseks kollased. Tuul puhub otse ülevalt alla korstnasse ja vihm sajab vasakult paremale hõlma vahele.

Ilmad on juba väga külmad ja naabrikoer käib rehealuse köögis vargil. Aeg on muretseda haavlipüss ja panna üles lingud, rauad, signalisatsiooniseadmed ja kastlõksud, mürgitada toidutagavarad, peita rahad kaevu ja valvata tähistel öödel aidatrepi varjus. Aeg ehitada vastu suusatrasse tarasid ja istutada okasroose. Aeg takutada aknapragusid, allikale kaas peale nokitseda ja tööriistad õuest kokku korjata. Aeg on valmis ehitada Põdrakollialune köök ja rehealune suveköök sinna üle kolida. Igavene rodu sügistöid on tegemata ja kõiki seekord ei jõua. Kõigi tegemata tööde pärast ei jõua südantki valutada. Ilm on liiga karge ja muutlik, tegemata töid on mitmeks põlveks ette.

Toomas lõpetas ateljeepealse toa ära ja pani ustele kenad roostes sepistatud kobakad ette. Tegin sinna tuppa kaks ikooni “Kamasutra” lepidopterilistesse kastidesse. Siis kleepisin Valduri vanas ateljees pildistatud kahe pildisarja visandid alusele kokku. Toomas ja ta õpilane Ellen Svane jõid kuuma teed ja vaatasid pealt. Kongo ringutas nagisevaid konte, kõõritas üle pea ja vaatas pealt. Kuumaks köetud toas ärkasid koerliblikad, vaatasid pealt ja lendasid tulle. Ippolit püüdis ühe liblika kinni ja vaatas unes, et on koerliblikas, kes vaatab unes, et magav kass võtab ta kinni.






Otsing
 
Supported by Labor & LaborintLaborSupported by Labor & LaborintLaborint