Mehed metsast ja mere äärest

Saaremaa, Hiiumaa ja Kihnu saare iseõppinud kunstnike tööde näitus. Loojateks on Jaan Oad, Aleksander Tarvis, Lembar Linder, Harri Aer, Maido Toll, Karla Krall, Olev Johannes, Voldemar Õun  ja Tundmatu

Nagu mujal maailmas, on ka nüüdisaegses Eestis omad kunstnikud “rahva seast”, kes jätkavad ja taasloovad “elavat” traditsiooni, olgugi harjumuspärasest veidi teisenenud kujul. Nende inimeste loodud kunsti on nimetatud naivismiks, autsaiderite kunstiks, kodukäsitööks, harrastuskunstiks, külahullude kunstiks, tagaaia kunstiks jms.



Harri Aer. Pattulangemine. KRK


Mõiste kaasaegne rahvakunst (contemporary folk art) on eriti levinud Ameerika Ühendriikides, kus terminiga tähistatakse ruraalse ja tavapärasest erineva etnilise päritoluga iseõppinud kunstnike loomingut. Nõukogude ajal oli meil kasutusel tunnustusena mõeldud tiitel ENSV rahvakunstnik. Siinsed kunstnikud on tõelised rahva kunstnikud – lihtsad ja tublid eesti mehed, kes oma energia ja “hullud” ideed on kas pildiks, skulptuuriks või vaibaks vorminud.

Orissaares sündinud kunstnik Harri Aer (1920) hakkas pensionile jäädes mustrilisi ristpistetehnikas seinapilte ja vaipu tikkima. Lõngad värvis ise, ka mustrid mõtles ise välja, hiljem käisid külanaisedki Aerult mustreid “laenamas”. Harri Aeru huumori-küllased piltvaibad on teemalt südamlikud saare eluolu kirjeldused, müütide-rahvajut-tude remiksid või  Saaremaa ajalooliste hoonete jäädvustused.

Harri Aer on üks vähestest pärimuskunstnikest, kes on pälvinud oma töö eest laiema avaliku tunnustuse. 1996. aastal määras Eesti Rahvuskultuuri Fond talle loomingulise stipendiumi.

Lembar Linder (1973) elab Saaremaal Sõmeral. Praegune kodusaar (Lembar on sündinud mandril) ning loodus- ja teadusraamatud on Linderi kunsti inspiratsiooni allikad. Lembar Linderil tundub olevat eriline kontakt putukate, maa- ja merelooma-dega. Inimesi kujutavad pildid on reeglina katastroofihõngulised tulevikustsenaariumide kirjeldused.

Valik pealkirju, mis on kunstniku teoste “lugemisel” samuti olulisel kohal: Minu kodu on Pebeale, Vaalade arenemine, Vaike Kyyb Landerson laulab, Uurimislaev Comaktin C- 37, Ko1maadia, Lennuvälja 450 osariigi rannad, Sajandi ingel, Meri põleb.

Kuressaare kunstnik Maido Toll (1936) on saare peal tehtud mees. Maido on alates 1981. aastast tegelenud jõutõstmisega, millest annavad tunnistust tema koduateljeed ehtivad lugematud karikad ja medalid. Jõumehe kuulsusele lisaks on mehel ka kunstniku kuulsus. Tema tööde ampluaa ulatub koomuskist meremaalini, kenast ehituskunstist “viguri värgini”. Viimane on vigurkujuga puujuurikas, mis metsast oma kauni kuju pärast sai kaasa võetud ja nüüd Maido seina kaunistab.

Saaremaa Tagaranna mees Aleksander Tarvis (1915–99) sõitis eluaeg  merd ega saanud kunagi lahti armastusest laevade ja mere vastu. Pensionile jäädes otsustas endine meremees oma kire piltidesse panna. Aleksander Tarvis on maalinud mitusada tormisel merel seilavate laevade pilti, mis hiljem on purjetanud nii Soome, Rootsi kui Mandri-Eestisse. Kümmekond pilti on perekonna ja kohalike külaelanike valduses. 1980. aastate alul said Ninase pukktuulikud Tarvise ja kohalike külameeste abiga selga ”rahvarõivad”. Praegu teatakse saare muinaskangelaste Pireti ja Tõllu nime kandvaid tuulikuid kui kohalikke vaatamisväärsusi.

Kihnu saarelt pärit meremees Jaan Oad (1899–1984) on vast meie kõige tuntum iseõppinud kunstnik.  II maailmasõja ajal põgenes Oad Rootsi ning läks sealt 1949 Kanadasse, kus ta hakkas maalima mälestusi Kihnu saarest. Enne pealesunnitud pagulust maalis Oad Atlandi kaugesõidulaevadel kaasmadrustele laevapilte ja kopeeris ajakirjadest “ilupilte”. Jaan Oadi nüansirohked naivistlikud külaelu kirjeldused on pikitud meremehe- ja saarehuumoriga. Enamik kunstniku maale asub Kanadas, mõned õnneks ka Eesti kogudes.

Saaremaa kunstnik Voldemar Õun (1907–96) on loonud meele-olukaid külaelu-, maastiku- ja laevapilte, mis naivistliku maalimisstiili võlu kõrval ka etnograafilise külje pealt huvi äratavad.

Käina mees Karla Krall (1931) maalib portreid, maastikke ja lihtsalt kauneid daame. Tehniliselt meenutavad tema tööd jaapani puugravüüri, väliselt popkunsti. Karla Krall on lisaks ka osava nuputaja. Ta on vanadest Singeri õmblusmasinatest loonud elektrimootoriga funktsionaalsed tööriistade lihvimise, teritamise ja saagimise masinad.

Olev Johannes (1942) elab Hiiumaal Soonlepas. Oma maailma-tunnetuse ja kiindumuse on Johannes koos illustratsioonidega luuletekstideks metalli valanud.

Sigrid Saarep




galerii
 



Otsing
 
Supported by Labor & LaborintLaborSupported by Labor & LaborintLaborint