13 vaatus

Veri:

          rituaalne   ---   religioosne   ---   meelelahutuslik

Ekstaatiline meeltesegadus, mida ka ekslikult peetakse jumalikuks inspiratsiooniks – keha vigastamine, teooria ümbersünnist ja pattude lunastusest verevalamise läbi – kõik need ideed pärinevad barbaarsusest ja ahvatlevad neid, kelle metslaseinstinktid on tugevad. Kristlik veri oli lunastuslik ja seega väga abstraktne ja mittelihalik. Tänapäevane, kultuurikihtide alt välja kraabitud verejanu on taas puhtfüüsiline ning sublimeeritud kõikvõimalikesse meedias paljunevaisse meelelahutuslikesse veremängudesse (filmid, videomängud, ilukirurgia jne).
Ka kõige uskumatum vaatemäng on televiisoripuldi klõpsatuse või hiirekliki kaugusel. Liberaalne demokraatia ähvardab nõnda muuta inimelu tühjaks ja lamedaks, sest kaovad üllad avalikud üritused. Kuid samas vastab liberaalne demokraatia kõige paremini inimloomusele, sest rahuldab kõige paremini tema materiaalseid soove ja silmapaistmisiha ehk tunnustusevajadust. Et püsida nähtavana, tuleb karjuda. Tuhmide kividega ei tasu ballile enam minna. Kui kõrgkultuuriline veri on üliinimlik, siis allakäik võib lubada loomulikkust, isegi kui see näib julmana.
Dekadendist metslane naudib veriste õuduslugude rääkimist, see köidab ja kohutab ühtaegu. Iga elusolend, isegi kui see on merihobu, on lõppude lõpuks palju inimesesarnasem kui lihvitud kivi. Looming, mis tuletab inimesele meelde tema kuuluvust orgaanilisesse maailma, markeerib nõnda omal räigel moel ka inimese surelikkust.

Dekadentlikus ehtes voolab meelelahutuslik veri ojadena?




galerii



Otsing
 
Supported by Labor & LaborintLaborSupported by Labor & LaborintLaborint