1 vaatus

Ohverdus:  
                                 sadistlik   ---   masohhistlik   ---   hedonistlik

Inimloomus on oma sügavamates kihtides metsik, vajadus õuduse ning julmuse järele on paratamatu. Barbaarne sadism ja kõrgkultuurne masohhism usuvad, et kirglik ja verine rituaal suudab ära hoida palju suurema julmuse nagu näiteks nälg või viljatus. Metslase rituaalselt sadistlik piinarikas elude ohverdamine on osa barbari maailmapildist, umbes nagu ka lapsed võivad olla ebaratsionaalselt ja ootamatult julmad, tuues ohvriks teiste tunded ning kompleksid. Barbaarne kultuur hakkab arenema kõrgkultuuriks, kui selle liikmed aktsepteerivad liikumise üha suurema masohhistliku ohvrimeelsuse suunas. Enne tiitlite jagamist tuleb barbarile õpetada lauakombeid. Inimese taltsutamine – harimine, aretamine, tema elajalike kalduvuste ärakaotamine või vaoshoidmine – on tema tsiviliseerimine, täiskasvanustamine, millesuunaline liikumine on alati tipnenud ülimat ohvrimeelsust nõudvates kõrgkultuurides. Kõrgkultuur loob end salates. Looduslikust roosakvartsikristallist korrapärase tahuka lihvimine nõuab kannatust ja mehhaanilist distsipliini. 

Kivi paneb vastu – iga käevääratus võib lõhkuda tahu nurga ning kogu tööd tuleb alustada algusest. Kas selline tahumatuse harimine millekski kõrgkultuuriliselt üllaks suretab tegelikult lihvija tahte ja vabaduse? Või kompenseerib selle idealism, mis on kõrgkultuuris veel lubatud?
Sadistlikult mõnus on võtta pihku ebamäärane tükk valatud akrüüli ning suruda see julmalt vastu kõige jämedamat lihvketast. Magusalt kiiresti saab tükk kuju, mis ei olnud temasse veel viie minuti eest sissegi kirjutatud. Barbaarsuses avaldub esmane loovus, loomise julmem ja mittemõistlikum pale. Dekadent teab saladust, et ehte algus on brutaalselt juhuslik – plastiliinist valuvormid, kuhu on peoga lisatud naharibasid ja mõni merihobu. Puhas elajalik rõõm!
Nõnda heitlevad ehetes kõrvuti taltsutamis- ja loomastamistung – akrüül, mis püüab tahkuda võimalikult ettearvamatult, ning selle plastikänkra lihvimine ja poleerimine millekski mõistuspärasemaks. Kui kohutavalt hedonistlik on teadmatus, mis värvid ja kuju saab ehtetoorik hangudes? On see laiskus või barbaarsus? See on punkt, kus dekadentlik hetkemõnu kohtub metslasega.
 
Dekadentlik ehe taaselustab kultuuri lakikihi alla peidetud elajalikud tungid?



galerii



Otsing
 
Supported by Labor & LaborintLaborSupported by Labor & LaborintLaborint