5 vaatus

Pilgu suund:  

                                          minevikus   ---   tulevikus   ---   praeguses

Metslase tegutsemismotiivid on enamasti kinni alalhoidlikus traditsioonis. Metslased tapavad sigu, tantsivad ja sõdivad ikka vaid “esivanemate auks”. Loodusrahvastel puudub teadlik püüd uuendustele ja progressile; puudub usk, et iga järgmine põlv elab eelmisest paremini, saab rohkem tarbida. Pigem püütakse elada just nii, nagu on elatud varem – ideaal ei asu tulevikus, vaid minevikus. 

Kõrgkultuuris sai luksus olla vaid maise taustaga, pärinedes mineraalide(vääriskivid) või elusolendite(korall, pärlid) maailmast. Kui orgaanilised materjalid hävinevad lühema või pikema aja jooksul, siis kulda kastitatud suitsukvarts on üleaegne. Kultuursete materjalide – vääriskivide ja väärismetallide – tarkus on nende hävimatuses, idealistlikus lootuses mõjutada tulevikku. Kuid kas vanad materjalid suudavad oma jäikuses pakkuda konkurentsi plastiku ammendamatusele?
Et dekadendi mälu ei reostuks, on oluline põdeda unustamistõbe. Unustamine on pilet dekadentlikule vaatemängule. Unustamine muudab meid taas ebainimlikumaks, mälukaotus loomastab, äärmisel juhul aidates unustada ka olevikku. Tänapäeva side mineviku mäluga on formaalne ja peamiselt teoreetiline – aja erosioon on muutnud müüti, kuid selle kest on säilitanud oma endise oleku. Nõnda on ühes ehtes kokku sulanud lood ja müüdid, mis varem poleks eales ühe pildi peale mahtunud. Unustamine vabastab seejuures vastutusest – allakäiguühiskonnas ei ole teadmisel ja mitteteadmisel lõpptulemusena enam vahet. Kildudeks saetud antiikne filigraanpross saab uue olemise mustaks oksüdeeritud pisarana, millel helgivad üksikud sinnasulatatud klaastilgad. Dekadendi mälu peamiseks seisundiks on ümbertöötlus.

Dekadentlik ehe andub hetkele, mõtestab ümber minevikku ja unistab ehast?



galerii



Otsing
 
Supported by Labor & LaborintLaborSupported by Labor & LaborintLaborint