7 vaatus

Tabu:  

                        rituaalsed keelud   ---   tabudesüsteem   ---   kõikelubatavus

Rituaalselt säästliku ja askeetliku käitumise ning looduse hoiu vahel on ilmne seos. Rituaalsel käitumisel ja pühadusel on oluline tähtsus ökosüsteemi reguleerimisel. Hoolimata sellest, et näiteks rituaali ja üldse religiooni ökoloogiline funktsioon loodusrahvastel ei ole neile endile teada ning kombetalituste motiveering ei ole üldse seoses nende talituste sotsiaalökoloogilise funktsiooniga. Kuid ometi on sellisel käitumisel olnud alati roll ökosüsteemi tasakaalus hoidmisel. Allakäigukultuuris puudub rituaalne idealism, mis sunniks inimest käituma ökoloogiliselt. Reeglid, mille abil reguleeris barbar oma suhet loodusega, näivad tänases päevas lihtsalt arusaamatutena või lausa mõistusevastastena. Pillamise piirideks on kokteil isiklikust väärikusest ja vabast tahtest. Kuid tabu ei ole võimalik panna mõistuslikesse kategooriatesse – see on olnud asi iseeneses ja teda põhjendavad seletused ning uskumused on sekundaarsed. Tänapäevasele, alati otseteed eelistavale inimesele tundub selline tabusüsteem takistavat inimeste vaba tegutsemist, sihtide saavutamist, kasusaamist. Allakäiguühiskond ei luba elu muuta kunstlikult keeruliseks ja ebaökonoomseks. Plastiku ökonoomsusest, ümbertöödeldavusest, karakteri puudumisest  ja anonüümsusest on olnud võlutud ka inglise ehtelooja Peter Chang. Kunstmaterjal ei suuna ega sihi – ta laseb loojal olla täiesti vaba, võtta riske ja teha vigu. Akrüüli võib mõista kui 0-materjali või antimaterjali, millele kunstnik ise peab valima värvi, tekstuuri, kuju ja läbipaistvuse. Ka Roland Barthes on mõtestanud plastikut läbi lõputu muundumise – plastik pole mitte niivõrd objekt kui liikumise jälg.
Tabude langemist nüüdisajal võime vaadata ka kui tööstusliku revolutsiooni kaasnähtu. Industrialiseerimine – järsk läbimurre otseteele – muutis samas maailma tehniliselt liiga keeruliseks ja tabud kaotasid mõtte. Kuid see muutus hakkas sama järsult muutma ka keskkonda, mille üle hoidsid varem kontrolli tabusüsteemid. Kui minevikust toituvale barbaarkultuurile on elulaadi muutumine tundunud pühaduseteotusena, siis kõrgkultuuri suurimaks tabuks on tähendusetus. Dekadent võib lubada tähenduseta olemist – kui egiptlastele säras nende kuldajal skarabeus sama eredalt kui päike, siis praegu tähistab ta ehtes parimal juhul iseend. Või on ta pagendatud pelgalt ilustavasse värvilaigu-rolli.

Dekadentlik ehe on tabutu?



galerii



Otsing
 
Supported by Labor & LaborintLaborSupported by Labor & LaborintLaborint