Reis Marimaale

Hasso Krull
Vikerkaar 8-9/2000


Tallinn--Moskva--Joshkar-Ola--Kozmodemjansk--Nizhni Novgorod--Moskva--Tallinn
23.-31. juuli 2000

Sing, song
mind’s form
even
if
mistaken

Robert Creeley


rong muidugi sõitis, nii
hästi kui ta sõita oskas
kahel pool teed
sood ja rabad

kuni algasid
Marimaa männikud
päike paistis vastasaknast
paljastele varvastele

selle linna nimi on
Joshkar-Ola
ta vanalinnal ja uuslinnal
pole mingisugust vahet

sööklas jooksid prussakad
mööda marmorist poorti
limonaad plastmassi maitsega
nii ta maitsema peabki

ilus mustlanna lastega
kerjab turu ligidal
kui andsin kümme rubla
ta naeratas

mingid tüdrukud muudkui lobisevad
kõrvalmaja trepimademel
suitsetavad ja näitavad
oma pikki jalasääri

mina suitsetan toas
ma olen väsinud
marid räägivad
ja mina suitsetan

*

mis on õieti
reisimise mõte

kui ma seda teaksin
siis vist ei peakski reisima

*

Moskva --
vastik

*

rohutirtsud jõe ääres
ja pelmeenid kohvikus
igal pool
mingi hais

aga külas
meid oodatakse
me ootame, et
meid oodatakse

päike sööb otse mu
nina all lilli
ja sirelane piniseb
kõrva ääres

*

külas meid ootasid
kitsed ja haned
ja terve purk
halli puskarit

päev läbi olime olnud
jõe ääres
väikebussi uksed lahti
sealt lajatas igat sorti võssotskit

sõda teeb rahva rikkaks
arvas õhtul
puskariringis Andrei
teised olid täitsa nõus

kuskil kunkus viiksus notsu
üks täht seisis kitsa õue kohal
olin püüdnud seletada
et relvade tootmine põhjustab vaesust

küsisin pärast
miks marid õhtulgi ei rääkinud
omavahel mari keelt
Aleksandr kohmetus

Andrei on ju venelane
see pole viisakas

*

öösel oksendasin puskari
kartulipõllu äärde

hommikul kõnnime läbi küla
et vaadata maride püha hiit

kõrgete vanade puude all
on midagi turnimispuude sarnast

"siia riputatakse katlad," seletab
Aleksandr, "siin seisab kart"

tagasi minnes
läbime ühe õue

suurest valjuhääldist lõugab kõvasti
mingi vene disko

pisike tüdruk seisab kartlikult rõdul
otse valjuhääldi kõrval

*

kassid
ja
väikesed
tüdrukud

on
siin
väga
armsad

*

esimesel ööl Joshkar-Olas
ärkasin kaks korda üles

ükskord tungis
mulle ööliblikas voodisse
paiskasin ta põrandale
siis panin tule põlema

teine kord
mingi tüdruku ja noormeeste hääled
kuskilt hoovilt või aknast
palju, erutatult ja kiiresti

mõtlesin: venelased
nikuvad lobisedes
siis jäin uuesti magama
rohkem ei segatud

jäin uuesti magama
ja, imelik, magasingi

*

ma tahaksin vist näha
ühte teistsugust maad

kui elaksin siin
kirjutaksin ainult

lõputult igatsevaid
sogase jõena voolavaid luuletusi

pärast hakkaksin
süstima heroiini

*

sõidame laevaga
mööda Volgat
kaldad on kollased

küll ta kuriloom
on lai
nagu väike väin

eile õhtul tulid
pätid Volgalt
paadiga seminari vaatama

ujusin
ujuda oli mõnus
ja mõttetu

kallasime tshuvashshi vodka
kiiruga Volga lainetesse
et meile saaks uuesti valada

Sheremetjevo
suur punane loss
vodkalainete kaldapealsel

üle Volga minevat
ainult kaks silda
Kaasanis ja Nizhni Novgorodis

laev sõidab
pisikesed saared paadid
kasevöödiline kaldapealne

väikeses paadisadamas seisab
üksildane tuletõrjeauto
pilved on Venemaa moodi

küll ta kuriloom
on lai
ja täiesti mõttetu

surnud kalad
räpasel rannal

ilus
ja uimane
surmani purjus jõgi

*

kaldad lähevad laugemaks
ja kallastevahe kitsamaks
paistab liivane rannaviir

lodjad ja kraanad möödusid
lained ja saared möödusid
vee ääres lömitab madal võsa

pisikeses paadisadamas
ootavad kolm tüdrukut
Volgalt saabuvat laeva

nad ei tule peale vaid ainult
vaatavad laeva ja lehvitavad
vastu rinnatist kolmekesi

igal pool need tüdrukud
ja igal pool on nad nii
kurvad ja ilusad

jõgi laieneb jälle
taevas tumeneb jälle

*

kogemata võtsime
Kozmodemjanskist endaga
kaasa Valja koti

see tuli välja
kui Alikov hakkas küsima
kelle on see must kott

ütlesin talle: kogu aeg
oli meil olnud hirm
et mõni asi jääb maha

seepärast võtsime laevale tulles
igaks juhuks kaasa
ühe koti rohkem

topelt ei kärise

Alikov naeris
ja naeris
"hea -- eestlased"

hakkasin aru saama
et on tõepoolest olemas
eesti huumor

*

vaadates
seda astmelist liivakallast
roheliste saludega

mõtlen
see maa on nii kaua olnud
raskelt Venemaa

*

rongiga
Moskva
poole

on
mõnus
sõita

aga
ainult
idast

päikesele
järele

*

Moskva --
pärast

Venemaa
vingerdamist

polegi siin
nii vastik

*

Alikovil on
Arbatil korter
saatkondade ligidal

on pühapäev
ja ilm on jahedaks läinud
õhk on niiske ja puhas

tundub
et isegi Moskvas
saab hingata

vaatame välja
kõrge korteri aknast
väljas näib vaikne

kust selline vaikus
siin maal
üldse tuleb

*

Joshkar-Olas
jalutasime õhtul Aleksandriga

eideke kahe kitsega
tuleb läbi linna

üks on ilusti paela otsas
teine sörgib vabalt järele

"staruhha," hüüab Aleksandr
"kui palju kits maksab"

eit lööb umbrohuga kitsele
mööda kintsu, "nad pole müüa"

hakkame minema
"idioot," ühmab Aleksandr

mina tahaks ka
midagi hüüda

armas eideke
ära müü kunagi ühtegi kitse

õpeta nad sööma
relvi ja rakette

ja hammustama valusasti kõiki
kes neid müttavad ja timmivad

*

kõrgel Arbati kohal
vaikuse oaasis
loen araabia luulet vene keeles

tõepoolest
midagi nii meeldivat
pole selles keeles varem lugenudki

aga mispärast marid
oma puskariküla õue peal
rääkisid mingist Pushkinist

*

ma magan
ja köögis räägitakse
köögis räägitakse
ja ma magan

ma magan
ja köögis räägitakse
köögis räägitakse
köögis räägitakse

ma magan
ma magan
ma magan ja
köögis räägitakse

ma magan

köögis räägitakse
ja
ma
magan

*

lesin
rongis

aknast
mööduvad

kummalised
lobudikud

uudishimu
jõul

liigun
tagasi

Eestimaa
poole 




Otsing
 
Supported by Labor & LaborintLaborSupported by Labor & LaborintLaborint