Vennad Voitkad

Hasso Krull
Vikerkaar 1/2000


üks kiir tungib läbi tihniku
rohelise sambla valdustesse
ta valgustab mände ja pehmeid kive
ja punkri avatud sisemust

punker on tühi ta tugevad narid
on terved ja ootavad magajaid
nad pakuvad pelgu ja sooja ja vaikust
maa-aluses katedraalis

üks hambahari lavatsi peal
on jäänud puhtaks loputamata
küllap vist pesijal hakkas kiire
või ei saanud ta ojale minna

igal pool hingavad ümberringi
palusammal ja kaksikhammas
kerkides õrnalt ja märkamatult
rebase jalajälgedesse

ta tuleb mustikavarte vahelt
teeb ringi ja keerutab nuuskides kaela
siis tõstab pea vaatab varviku poole
ohtliku maailma pilguga

kilpjalad õõtsuvad kahisevad
keegi on läinud siit püssiga läbi
raua ja naha lõhna on tunda
see hõljub õhus ja virvendab

pealinnas pankurid tulevad kokku
komsomoli muhedal meenutusõhtul
kaotavad enese tulumaksu
ja lendavad õndsaile saarile

ega ma nüüd ei tahagi öelda
et samblalapp oleks pealinnast kaugel
pealinn on väga ligidal
seepärast ongi siin metsas nii mahe 




Otsing
 
Supported by Labor & LaborintLaborSupported by Labor & LaborintLaborint