Tädi Maali ja rahapuu

ehk
miks on maailmas vaesust ja ebavõrdsust 



Tädi Maali on müütiline isik Eestis, kes peaks nagu kehastama vaest maainimest kuid kes on tegelikult lihtsalt rahulik ja tervest mõistusest lähtuvalt toimiv kodanik. 

Meedia ja ühiskonnkorraldus toetavad arusaama nagu inimestel oleks hea kui neil on piisavalt raha. Ehk nii olekski kui juba täna suur rahvahulk ja keskkonda liigselt koormad tehnoloogiad raha väärtust tulevikku vaadates ei vähendaks.

Nimelt on nii Tädi Maali kui meie kõigigi heaolu ennekõike sõltuv päikesevalgusest, viljakast mullast, harjumuspäraselt toimivast atmosfäärist (puhtast õhust) ja mageveest.
See jutt ei tähenda, et raha oleks meie elus tähtsusetu. Ei ole. Raha on üks olulisematest müütidest, mis inimeste kirgi ja meeleolusid toidab. Mida aga teha rahaga kui päike, muld, õhk ja vesi enam inimesele harjumuspäraselt ei toimi.



Ükski rahast ehitatud pensionisammas ei taga vananevale põlvkonnale ja nende järelgi tulijaile heaolu kui pole tagatud eluslooduse omaduste püsivust. Tegelikult ju meile ei meeldiks kui muidu loodusest tulev oleks ühtäkki ainult poest ostetav – magevesi näiteks.

Faktiline vaesus tulenebki asjaolust, et asju väärtustatakse vaid rahaskaalas ning paljutki mis tervest mõistusest tulenevalt peaks väärtuslik olema ei väärtustata üldse. Millest teenivad oma kasumi näiteks Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi? Muu hulgas kindlasti ka sellest, et nad kulutavad oma kauba tootmiseks iga eesti elaniku kohta kümneid kordi rohkem magedat vett kui teie igapäiselt.

Vaatame nüüd aga veidi ressursipinnasel paiknevat majanduspuud. Need ressursid, millest juttu on loomulikult osaliselt needsamad, millest Tädi Maali ja meie kõigigi heaolu sõltub. Selge on aga see, et ühtki esmast tööstuslikku huvi pakkuvat ressurssi ei saa kasutada nii, et inimese heaolu vahetud allikad kahjustatud ei saaks. Põlevkivikaevandamine ja kasutamine vähendab ja kehvendab põhjaveevarusid, intensiivne põllumajandus kahandab huumusehulki kiiremini kui need tekivad jne.
Ressursipinnasel kasvava võreks ja viljadeks ongi rahasüsteem. Just sellest rahasüsteemist himustavad makse mitmesugusteks ümberjagamisskeemideks vasakpoolse (sotsiaaldemokraatliku) ilmavaatega inimesed. Just selle rahasüsteemi kasvatamisest ja piiranguteta suurendamisest loodavad ebavõrdsusele leevendust saada liberaalse ja parempoolse ilmavaatega inimesed.

Rahasüsteem on aga oma mütoloogilises olemuses kaval. Inimene ise on need kavalused sinna sisse mõelnud. Ehk mäletate või saate mäletavalt inimeselt küsida veneaegse rahasüsteemi kohta...toonagi oli raha väga veider ilming: oli raha, siis olid fondid, mis määrasid milleks sai seda raha kasutada (need polnud fondid mitte tänases mõttes vaid nii nimetati tinglikke rahakotte, mida valitsejad lubasid erinevate asjade ostmiseks rahaga täita) ja olid limiidid, mis määrasid kui palju rha ja fondiomanik tohtis talle kuuluvat kasutada.
Nii pole see liberaalse tarbimismaailma rahagi midagi ühes ja selget. Seegi jaguneb kolmeks:
• on keskpanga kasutuses ja kontrolli all olev baasraha, mida kutsutakse M0-ks
• on lühiajalistest võlguolemistest tulenev rahakäive, mida kutsutakse M1-ks ja mille hulka muuhulgas kuulub ka igapäiselt meie näppe vahelt läbi liikuv paberraha ja mündid
• on pikaaegsest võlguolemisest tulenev rahahulk, mida kutsutakse M2- ks ja mille alla kuuluvad näiteks kümne aasta või ka poole sajandi pikkused võlakohustused.


Kõik see on raha. Vaid väikest osa kekspanga baasraha hulka kümneid kordi ületavast käibes olevast rahamassist noolib maksuamet ja väga väiksest osast sellest saavad osa Tädi Maalid ja enamuski meist.
Samas tehakse jõulisi majandusotsuseid just enamust M2-st kasutades ning just selle rahamassiga luuakse ärid ja tegevused, mis Tädi Maalide heaolu tagavaod loodusressursse enim kasutavad.
Onu Aadud, kes samuti rahapuu hüvedele loodavad küünivad lihtsalt kõrgemal võrades olevate viljadeni. Selles puus, mida tegelikult olemas pole ja mis on suurim müüt inimkonna ajaloos. Suurem veel kui lugu Jeesus Kristusest ja maailma loomisestki. Suurim oma mõjuvõimus.


Aadude tegevus rahapuu kõrgemas võras on maksuvabam kui Maalide tegevus võra madalamas osas. Nii pole siiani leitud piisavalt poolehoidu nn Tobbini maksu ideele, millega rahvusvaheliselt toimuvad rahaülekanded oleks maksustatud. Seda väga väikese maksuga, et piirata mingilgi moel väljamõeldud raha kontrollimatut võimu ressursside üle. Selleks, et piirata ennekõike inimeste heaolu tagava keskkonna kontrollimatut kadu.

Ajaloos on olnud mitmeid näiteid, kuidas seda ebavõrdsust on likvideerida üritatud. Vara ära võttes ja ümber jagades, näiteks – nagu mõnedegi rahvarevolutsioonide puhul see juhtunud on.
Me vajame täna inimõiguste nimistu laiendamist. On neid, kes ütlevad, et internet peaks olema inimõigus. Selles osas poleks ma nii radikaalne – internet võiks olla ühiskonnas selline suhtlusressurss nagu on kulgemiseks maanteed. Maanteed ju pole inimõigus ja oleks veidi pentsik kui seda nii nõutaks.
Küll on inimõiguseks aga õigus inimese heaolu ja tervist tagavale keskkonnale. Ja seda nii meile kui jätkuvalt põlvkondadeks peale meidki. Meie võimaluses on tagada, et majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja toimingud poleks keskkonnaohu allikaiks. Komeetide, meteoriitide ja päikese plahvatamisest me siinkohal ei räägi. Väiksemate mõjudega suudame aga rohelist teed valides ja kasutades toime tulla.
Nimi:    
E-mail: 

Kommentaar:


(10.12.2016)


(10.12.2016)


(10.12.2016)


(16.11.2016)


(16.11.2016)


(16.11.2016)


(01.11.2016)


(01.11.2016)


(01.11.2016)


(01.11.2016)


1 / 2 / 3 / 4 / 5 / 6 / 7 / 8 / 9 / 10  Järgmised »»




Otsing
 
Supported by Labor & LaborintLaborSupported by Labor & LaborintLaborint