Uue soenguga majandus


Instinkt kasumit teenida on kiire tekkima ja visa kaduma. Mistahes 채채rmuslikud piirangud v천i olud pole inimkultuurist kasumimootorit v채lja juurinud. Ka viimase Vene korra ajal Eestis oli 채ritegevus mitte ainult taunitav vaid kriminaalkorras karistatav ning oli juhtumeid kui see viis surmanuhtlusenigi. Ometi kujunes n채iteks Viru Hotelli 체mbrus ja sisemus kilekottide ja teksap체kste ning muu kraamigi vahetustandriks, kus miilitsate ja julgeolekut철철tajate eest pagedes ning m천nega neist semmides inimeste 채riinstinkt oma v채ljundi leidis.
Sellega v천rreldes on keskkonnaoludest tulenevad piiravad 채ri ning toimimisreeglid pigem m천천dukad suunajad riskivaba ja j채tkusuutliku arengu teele kui et 체letamatud takistused


Mida t채hendab majandusest r채채kides keskkonnam천천de, selle 체le arutleb oma seekordses essees Marek Strandberg. J채rgmises Directoris teeb ta juttu 철kotehnoloogiatest ning nende majanduslikust t채hendusest.
Piiranguteta ja t채iesti vaba majandust pole vist kunagi olemas olnud. Ega saagi olema. Saab r채채kida suuremast v천i v채iksemast liberaalsusest majanduses, nagu ka korruptiivsemast v천i v채hemkorruptiivsemast majandusest. Saab r채채kida ka 철koloogilisemast (keskkonnaga arvestavamast) v천i v채hem철koloogilisemast majandusest.

횥htpidi v천ib ju oletada ja n채ha, et tehnoloogia arengut kannustaks justkui inimese tahe v채lja m천elda midagi uut ja huvitavat. Teisalt on aga erinevatest allikatest p채rinevad piirangud need, mis tehnoloogiat muutma kannustavad. V천tame kas v천i orjapidamise ning sellele vastutoimimise.
Aastatuhandete jooksul oli tegemist igati loomuliku mehaanilise energia allikaga. See mehaaniline energia oli pealekauba ka k천rge negentroopia (informatsiooni) sisaldusega. Inimori oli paremini koolitatav ning universaalsem t철철tegija kui hobune v천i eesel. Vallutades teisi territooriume, ei saanud v천itjad mitte ainult uusi maid, kariloomi ja rikkusi, vaid ka orje.
Koos Prantsuse revolutsiooniga 18. sajandi l천pul algas ka orja-ajastu h채채bumine. Uuteks arengusihtideks seati vabadus, v천rdusus ja vendlus. Ajaloolises l채heduses Prantsuse revolutsiooniga s체nnib ka aurumasin tehnoloogia, mis astub orjade t철철j천u asemele. Kas orjapidamise l천puga tehti algust seet천ttu, et aurumasin oli leiutamisel ja rakendamisel, v천i kannustas James Watti hoopis aurumasinale m천tlema mure selle 체le, kust k체ll orjanduse-j채rgses maailmas energiat saada?
V천i on ajalooliseks omap채raks, et olemuselt sarnastel juhtumustel ja muutustel ongi kombeks ajateljel l채hestikku paikneda?

Igal juhul tollel hetkel, kui aurumasin leiutati, polnud inimestel veel kuigi s체gavat ettekujutust energiaprotsesside olemusest. M철철dus veel tubli pool sajandit, enne kui termod체naamika p천hit천ed t채pselt ja selgelt s천nastati. Selleks hetkeks oli aga juba orjade asemele j천uliselt astunud p천letatavate energiaallikate valik puidust erinevate s철eliikideni. Raudtee ja aurulaevandus t천id kiiresti uue mobiilsuse ning auruj천ud pani 체hiskondi maitsma ning kiinduma masstootmise viljadesse.
Samas liiguti metsi p천letades j천uliselt 철koloogilise katastroofi suunas, millest (nii kummaline kui see pole) p채채seti fossiilk체tuste laia kasutuselev천tuga 19. sajandi l천pul. Kui seda poleks tehtud, oleksid XX sajandi esimeste k체mnendite jooksul Maa metsavarud l천ppenud. See muutus ei toimunud aga kindlasti teadlikust soovist 철koloogilise s체steemi ressursse arukamalt hallata. Tegemist oli pigem hea kokkulangevusega.

KASUTATAVATE ENERGIAALLIKATE, PEAMISELT FOSSIILSETE K횥TUSTE k채ttesaadavus ning tehnoloogilise rakendatavuse ulatus on inimkonna jaoks k천ikv천imsustunde allikaks. Tegelikku k천ikv천imsust aga ei pruugi kunagi tekkida ning ilmselt puudub sellise 쐉umaliku v천imu j채rele ka tegelik vajadus.
M천nesaja miljoni tonniga moodustab kogu inimkonna mass vaid promilli osa ligi triljonist tonnist k천igist elusolenditest, kes elavad Maal. Mistahes tehnoloogiatest me ka ei r채채gi, ei suuda need niipea asendada inimkonnast tuhandeid kordi suuremat elusainekogust, mille tasakaalust ja olemusest s천ltub ka inimeste kui pelgalt siiski 체he Maal elava liigi heaolu.
횜kos체steem Maal on n-철 k채igus p채ikeseenergia, Maa siseenergia ning gravitatsioonienergiavoogude m천ju t천ttu nii elusale kui eluta ainele. Neil elusainega toimuvatel protsessidel on aukartust채ratav iga 체le kolme ja poole miljardi aasta ning on selge, et 체ksikute aspektide avamine nende protsesside kohta ei pruugi anda meile t채it selgust nende olemusest. Nii on ja j채채b teaduski vaid liikumiseks t천e suunas, mitte t천eks eneseks.

Kummastav on asjaolu, et teaduslik arusaamine 철kos체steemi olemusest, mis on alguse saanud nii Charles Darwinist (evolutsiooniteooria looja) kui Vladimir Vernadskist (biosf채채ri kontseptsiooni looja), on 체hiskonna ja majandusasjade ajamisel m채rksa v채hem kasutusel kui n채iteks Justus Liebigi (mineraalv채etiste kontseptsiooni looja) v천i Albert Einsteini (체ks universumi fundamentaalteooria loojatest) teadmised.
Tasakaalustatud ja j채tkusuutlik majandus ei ole tasakaalustamata teadmisi kasutades p천him천tteliselt v천imalik. M천ttemaailma iseloom nii selle kallutatus kui tasakaalustatus m채채rabki laiemalt 체hiskonna suundumuse.
횥ldiselt 체ritatakse majanduslikule kasumile orienteeritust tasakaalustada sotsiaalse komponendiga. Laiemalt vaadates tundub see olevat vaevaline tee, kuna majanduslik k채itumine on pigem sotsiaalse toimimise osa, mitte selle p천hjustaja.
Nii v천ibki arvata, et inimese heaolu allikaks pole muud kui kogu elusloodust ja selle tasakaalu ning olemust k채sitleva teadmise kasutamine 체hiskonnaasjade korraldamisel.

Majandusruumi saame m채채rata valdavalt raamatupidamislike reeglite alusel kogutud andmete ja rahas m천천detud ulatuste j채rgi. Nii isikuid, ettev천tteid kui riike iseloomustab varade ja kohustuste tasakaal, kasumi v천i kahjumi iseloom, sularaha kogumisv천ime ja mis k천ik veel. Nende andmete p천hjal otsustame me majandusorganismi tervise ja perspektiivide 체le.
Majandusruum on aga 체he veelgi suurema ruumi nimelt keskkonnaruumi osaks.
Mis on aga keskkonnaruum ja kuidas seda m채채rata ja m천천ta?
Nagu kapital ja teadmised m채채ravad paljugi majanduses, s천ltume me liigina muu hulgas kindlasti ka mageda vee olemasolust ja k채ttesaadavusest, mullaviljakusest, fotos체nteesivate organismide hulgast ja p체sivusest, looduslikes protsessides k채tketud isepuhastusv천imest. Seda k천ike ei 천nnestu ilmselt ka l채himas tulevikus asendada inimese teadmiste ja kapitali hulgast tulenevate tehiskeskkonna v천imalustega.
Nii nagu kapitali ja teadmiste kombinatsioonil on v천ime end taastoota ning kosutada, on see omane ka elusloodusele. 횛igem oleks k체ll vastupidine j채rgnevus. Inimese loodud majandusprotsessid on aga suutelised m채rkimisv채채rselt ja valikuliselt eluslooduse taastekkev천imet m천jutama. Neis asjus on viimase poole sajandi jooksul teadmisi oluliselt juurde tulnud on ju teadmised nii p채rilikkusaine olemusest nagu ka fotos체nteesist just nii vanad.

KUIDAS K횥LL M횆RGATA JA HINNATA RIKKUSE NING HEAOLU ALLIKA LOODUSE seisundit ja seda oma igap채evastes majandustoimingutes arvestada? Milline on see raamatupidamine, mis v천imaldaks samamoodi nagu majanduseski m천ista riskita kasutatavate keskkonnavahendite hulka?
Selleks vajamegi keskkonnaruumi kontseptsiooni, mille m천천tmeiks on erinevate ressursside kasutuskiirused. Just keskkonnaruumi abil saame tajuda piiri, mille 체letamine tekitab trende, mis 채hvardavad inimest 철kos체steemist v채lja t천rjuda.
Igal inimese jaoks eluliselt olulisel ressursil magedal joogiveel, viljakal mullal, taimede fotos체nteesiv천imel, hapniku taastootmisel jne on oma taastekke kiirus.
Kui tarbimine v천i inimm천ju 체letab ressursside ja v천imaluste taastekke kiirust, hakkab inimesele heade eluv천imaluste hulk v채henema ning elamiseks sobilik mosaiiksus muutuma. Kui kapitalikao puhul on lahenduseks kas heade m천tete, heade tuttavate v천i heade tagatiste abil raha juurdelaenamine pangast, siis keskkonnaruumi muutused kipuvad olema taastumatud.

Teaduses kehtib Oakhami habemenoa p천him천te (s.t liigselt keerulise v채ljaj채tmist): kui 체hte ja sama n채htust kirjeldavad nii lihtne kui keerulisem teooria, on pigem 천ige too lihtsam teooria. Nii v천iks toimida ka laialt majanduslikult rakendatavate tehnoloogiatega: kuni lihtsam ja keskkonnaga koosk천lalisem lahendus annab soovitud tulemuse, pole p천hjust keerukamaid lahendusi j천uliselt laiemasse kasutusse viia.
Niisiis oleme oma arutlusega j천udnud sinnamaale, et keskkonnam천천tme j천uline toomine majandusse v천iks lisada valiku reegleid, millest s체nniks n천udlus uue tehnoloogia j채rele. Nagu orjapidamiselegi l천pu tegemine (uute piirangute kehtestamine) edendas tegelikult majandust, nii edeneks majandus ka uute keskkonnaalaste piirangute rakendamisel.

V천iks ju arvata, et raha on piisavalt universaalne m천천t, et hinnata ka n채iteks sellist uut v채채rtust nagu 채ramahtumine keskkonnaruumi. Tegelikult see nii pole: keskkonnaruumi 채ramahtumine ei s천ltu turusituatsioonis n천udmise ja pakkumise tasakaalust, vaid on teaduslike meetoditega hangitud informatsioonist tulenevate v천imaluste kirjeldamine. Loodusseaduste rahas v채ljendamine on raske, kui mitte v천imatu. Just seet천ttu, et ka n채iteks Ohmi seadus v천i mistahes muu seos looduses oleks rahaliselt v채ljendamatu v천i kui seda ka proovida, kostaks see 체ksjagu pentsikuna.
Kui seada uue majanduse ettev천tte toimimistingimusteks reeglid, mille kohaselt on kohustuseks on 체htaegu nii keskkonnaruumi 채ramahtumine kui ka kapitalikao v채ltimine ning kasumi tootmine, lisaksime sellega ka v채채rtushinnangute rahalisele teljele v채hemalt teise s채채stvuse (keskkonnaruumi 채ramahtumisv천ime) telje.
Selline uus majandusmudel tekitab ka uusi m천isteid ja p천him천tteid. 횜koloogilise pankroti ilming n채iteks see oleks likvideerimisprotseduur ettev천tete suhtes, mis ei suuda oma toiminguis kuidagi keskkonnaruumi 채ra mahtuda. Analoogiliselt majandusliku pankrotiga, mida rakendatakse lootusetult kapitali ja v천lausaldajate usaldust kulutavate isikute suhtes.

V횛IB JU K횥SIDA MILLEKS SEE K횛IK? M횛ISTAGI MAJANDUSE MITMEKESISTAMISEKS! Kuna just siin peitub majandusorganismi kestvuse v천ti. Keskkonnam천천de on see, mis tekitab nii uusi turge kui v천imalusi uuteks tehnoloogiateks.
Keskkonnatundlike tarbijate hulk (need, kes teevad kaupade ja teenuste valikuid keskkonnariske v채ltides/v채hendades), on t채nases maailmas v채ike, kuid siiski kasvamas. Euroopas on sedasorti rahvast t채na 체le 5% tarbijaskonnast. V채he? Sama v채he oli tegelikult 1990. aastate algul tarbijaid 철konoomsetele s천iduautodele. Neid hakkasid tootma Jaapani autot철철stused ning toodavad siiamaani. Kuna nad olid aga esimesed, kes sellest 쐊oerasabast kinni haarasid, siis hoiavad nad sellest kasumit teenides kinni siiamaani. Tegelikult on kogu autot철철stus l채inud 1990. aastate alguse jaapanlaste n채gu.

Inimestel on palju erinevaid uskumusi. Suhetes elusloodusega on neid laias laastus kahesuguseid:
- on neid, kes usuvad, et inimene on looja n채oga ja sellet천ttu ise ka natuke nagu looja, ja seega on v천imalik teha k천ike, mida vaid suvatsetakse v채lja m천elda (nende jaoks on inimene k천ige m천천duks);
- on neid, kes usuvad, et inimene on loodu(se) osa ning et inimese heaolu peamiseks allikaks on olulisel m채채ral ka looduskeskkonna v천imalused ning suhted.

M천lemad hoiakud on omamoodi humanistlikud. Teine hoiak on aga lihtsam, kuna vabastab inimese paljudest kohustustest ja tegevustest, millega toimetulemine on suur vaev. On ju 체ldteada ja h채sti rakendatav p천him천te: juhi nii v채he kui v천imalik ja lase headel asjadel ise juhtuda.
Viimasel ajal on Eestis sageli k천neaineks erinevad arengukavad ning tulevikueesm채rgid ja kokkulepped, mis sellisteks saavutusteks vajalikud oleksid. Nende hulka kuulub ka initsiatiiv t채iendada p천hiseadust keskkonnakasutust selgemalt reguleerivate punktidega, millest loodetakse uute majandus- ja tehnoloogiav천imaluste teket (vt. www.elfond.ee). Igal juhul on 체hiselt kokku lepitud piirangud uute v천imaluste allikaks. Millised on aga konkreetsed keskkonnapiiranguist tulenevad 채ri ja majandamisv천imalused, sellest siis juba j채rgmises artiklis.


Ilmus ajakirjas Direktor
detsember 2003
Nimi:    
E-mail: 

Kommentaar:


(16.11.2019)


(11.11.2019)


(05.11.2019)


(30.10.2019)


(21.10.2019)


(11.10.2019)


(02.10.2019)


(23.09.2019)


(13.09.2019)


(06.09.2019)


1 / 2 / 3 / 4 / 5 / 6 / 7 / 8 / 9 / 10 / 11 / 12 / 13 / 14 / 15  J채rgmised »»