Inimlikkus on loomalikkus

Tanel Tammet



Pealkiri ei tähenda siin, et mehed on sead, inimene on lihtsalt üks loom või mõnda muud intrigeerivat pseudo-käibetõde.
Ma ei kahtle, et kuigi inimene on küll loom, pole ta mitte lihtsalt üks loom, vaid midagi palju enamat, kui meie armsad sugulased koerad, sead ja lambad.
Kirjutan hoopis sellest, et kui keegi kasutab sõna "inimlikkus" või "inimeseks olemine", siis tähendab see eeskätt "loomalikkust" ja "loomaks olemist", ning inimesele eriomast ei peeta üldiselt "inimlikuks".
Ühest küljest räägin lihtsalt inimlikkuse-sõna tähendusest, teisest küljest aga ei ole tegemist mitte mõne suvalise, neutraalse sõnaga. Ilmselt ütleb see, mida inimesed "inimlikkuse" all enamasti silmas peavad, ühtteist olulist meie mõtlemise ja tundmuste kohta.

Mistahes asjade või nähtuste liike ja tüüpe määratlevate sõnade täpne defineerimine on - vastupidi koolist meelde jäävale – üldjuhul võimatu. Seepärast ei püüa ma kuidagi defineerida inimeseks olemist a la "inimene on kahel jalal kõndiv karvutu ja sulgedeta elukas" (teadupärast sobib selle "definitsiooni" all kitkutud kana): meil ei ole kuidagi vaja inimest defineerida, sest ise inimesed olles oleme selle toreda liigiga liigagi tuttavad.
Vahetevahel loen või kuulen intervjuudest, kuidas emad ütlevad lapse kohta: "peaasi, et kasvaks inimene". Ilmselt peavad nad inimlikkuse all silmas midagi positiivset, midagi, mis mõnes inimeses avaldub vähem ja mõnes rohkem.
Mida mõeldakse, kui kasutatakse sõna "inimlik"? Mõnes eriolukorras ja veidriku suust kõlades võib see tähendada mida iganes, kuid  levinud tähendus sisaldab umbes midagi taolist: "emotsionaalne, mõistev, kaasatundlik, seltsiv, levinud rõõme nautiv, hea ühiskonnaliige". Inimlikkuse-sõna on õrnalt seotud humanismi-sõnaga, mis väga üldises mõttes tähendab igasugust filosoofiat, mis tähtsustab inimese heaolu ja väärikust.
Kumb oli inimlikum, kas Hitler või Stalin? Kas naised on inimlikumad kui mehed? Kas kääbik Frodo oli inimlikum, kui haldjas Galadriel?

Inimlikkuse-sõna on kindlasti esmajoones seotud positiivsete, soojade, ühiskonna- ja perekesksete väärtustega. Külmus, jõhkrus, kalkuleerimine, fanatism, entsüklopeedilised teadmised ja hull geniaalsus võivad küll olla inimeste omadused, kuid mitte "inimlikud" omadused.
Downi tõbi on levinud kaasasündinud geenihäire, mille üheks sümptomiks on väga madal IQ. Downitõbised suudavad siiski edukalt suhelda, ning nendega kokkupuutunud teavad, et tegu on enamasti väga suhtlemisaltide, sõbralike ja mingis veidras mõttes eriti "inimlike" inimestega.
Pange nüüd tähele, et needsamad inimlikkuse-sõna soojad väärtused on omased kõigile kõrgematele karjaloomadele. Huntidele, koertele, sigadele, ahvidest rääkimata. Kõik need loomad on emotsionaalsed ja suhtlusaltid (pean siin silmas karjasiseseid suhteid, mitte suhet lõunasöögiks olevasse saaklooma).
Neil on kõigil oma isiksus, nad tunnevad üksteist hästi, saavad üksteisest aru, tunnevad kaasa ning elavad üldse aktiivset seltsielu. Nii koerad, hundid kui ahvid naeratavad üksteisele. Nad urisevad üksteise peale. Nad nutavad ja uluvad. Nad aitavad üksteist, konkureerivad ja tunnevad nii suuri rõõme kui kaotusvalu.
Kõik loomad ei ole inimlikud. Primitiivsemad liigid - hiired jne – ei ole piisavalt intelligentsed, ning osa loomaliike - näiteks karud – ei ole karjaloomad, vaid üksi hulkujad. Nad ei suhtle omavahel kuigi aktiivselt, nende näos ei ole miimikat. 

Emased on alati inimlikumad, sest - paratamatult - suhtlevad nad lastega ning mõjutavad - osadel liikidel - isast ennast abistama ajal, kui lapsed on väikesed. Emaste sotsiaalne kompetents peab olema suurem.
Emotsioonide, suhtlusoskuste ja soojade väärtuste üdlevimine suurte  karjaloomade seas on  igati ootuspärane, sest ka inimliigi ürgseks  põhiolemuseks on ju olla karjaloom suurte kõigesööjate karjas.
Sealt, inimese loom-eellastelt, läbi viimase sajatuhande aasta "kaasaegse inimese" küti-korilase perioodi siiani, tulevad meie aju ja sotsiaalse korralduse ning suhtlemise alustalad, ühised teiste kõrgemate karjaloomadega, põhimõtteliselt needsamad praegugi.
Niisiis, öeldes "inimlik", mõeldakse esmajoones inimese ürgset, sotsiaalset alus-loomust. See tähendab, mõeldakse loomalikkust.

Arvamus, et tugevad, kõikehaaravad emotsioonid on tõelise, mitte-loomaliku inimlikkuse osad, on väga kahtlase väärtusega. Tõepoolest, intensiivsed emotsioonid - kirg, armastus, vihkamine, surmahirm - jätavad kogejale sügava mulje. Nad saavad inimesest  üleni jagu, haaravad ta oma kontrolli alla, mõjutavad tema mõtlemist ja füüsist. Jääb mulje, et tegemist on millegi  suurejoonelisega.
Kaldun arvama, et tegelikkus on vastupidine: intensiivsed emotsioonid on sellepärast nii võimsad ja efektsed, et nad on ürgsed primitiivsed mehhanismid, arenenud nimelt  kontrolli üle võtma. Nad on nagu varuventiilid ja häireseadmed, mis eriolukordades igapäevarezhiimi katkestavad ja ajutegevuse
kiirelt ümber suunavad. Valu on samasugune mehhanism, kuidveel ürgsem ja tugevam.
Tugevad emotsioonid funktsioneerivad nagu pudel viina:  kui te pudeli endale sisse kallate, siis kogete harilikust kaine-olekust hoopis erinevaid, hoopis võimsamaid elamusi. Alkohol saab teist lihtsalt üleni jagu. Viinauimas tundub inimesele tihti, et ta kogeb midagi suurejoonelist, mõistab äkitselt kõike jne jne. Samas ei arva enamik inimesi, et  alkohol ja selle tekitatud elamused oleks hästi uhke ja keeruline värk, midagi, mis on inimeseks oleku jaoks tähtis ja eristaks meid loomadest.

Analoogia tugevdamiseks tasub meenutada, et intensiivsed emotsioonid on komplekssed psühhofüsioloogilised protsessid, mille käigus - muuhulgas - nõristub verre morfiinitaolisi ühendeid, täpselt nagu tugev füüsiline pingutus toob kaasa morfiinilaadsete ainete nõristumise ja mõnutunde. Efektide intensiivsus on erinev, sest inimesed "kannavad" erinevalt.
Pole mingit lootust suure tahtepingutusega ennast kainena hoida.
Kuigi ajutegevuse põhiosad - ütleksin, loomuliku olemise viis üldse - on inimesel analoogiline teiste kõrgemate karjaloomadega, on kahtlemata olemas ka suur erinevus.
Selleks on - mõistagi - keelekasutus ja võime abstraktselt mõelda. Olen üpris veendunud, et neid kahte ei saa lahutada, st nad on arenenud koos ja üksteist võimendades, ning ühte ei saa päriselt olla teiseta. On küll olemas inimesi, kes kas sünnipäraselt või ajukahjustuse tagajärjel ei suuda rääkida või hästi lugeda või kõnest aru saada,  kuid kui nende mõtlemisvõime ja soov suhelda on alles,
siis on alati olemas viis, kuidas nendega mingis keerukas märgikeeles suhelda.
Püüdes mõelda asjadele, mis on ainult inimesele loomuomased, ei tule mul pähe midagi peale keele, abstraktse mõtlemise, võime abstraktsioone õppida, kunstitegemise, religiooni. Lõppkokkuvõttes taanduvad  õppimisvõime, kunstitegemine ja religioon sellelesamale abstraktse mõtlemise võimele.
Kunstitegemine on keerukas kombinatsioon sotsiaalse kontrolliga seotud emotsioonidest ja keelemehhanismidest, ning religioon on kombinatsioon abstraktsioonidest ja mitmesugustest emotsionaalsetest taustmehhanismidest. Kuna emotsionaalsed mehhanismid ise ei erista inimest, ning ka sabaliputamine, haugatused jms on keel - kuid mitte abstraktne - siis jääb ainsaks puhtaks  inimese eripäraks abstraktsioonivõime.
Öeldes "inimlikkus" ei mõelda sellega abstraktset mõtlemist. Mida keerulisemad ja sügavamad on abstraktsioonid, seda vähem tunduvad nad inimlikud, pigem tekitavad võõristust.
Fanaatiline omaette mõtisklev matemaatik ei ole just inimlikkuse etalon selle sõna harilikus tähenduses. Igasugune külm planeerimine ja Macchiavellilik ettekalkuleerimine tundub pisut hirmuäratav ja võõristav. Jõhker börsihai on pigem inimlikkuse vastand.

See artikkel siin ei ole samuti kuigi "inimlik", ning ükski enesest lugupidav kõmuleht - orienteerudes ausalt inimlikku huvi pakkuvatele teemadele - taolisi artikleid ei avalda. Õnnetused, lotovõidud,  sotsiaalne värk ja iidolid tekitavad emotsioone, ei vaja eriti abstraktsioone, ning on sellena inimlikud.
Kas miski on abstraktne või konkreetne ja käegakatsutav, ei ütle veel midagi tema keerukuse kohta. Ükski robot ei suuda läbi metsa sörkida: see nõuab võimast aju. Jänese aju ongi võimsam, kui mistahes kaasaegne arvuti. Abstraktsioonide maailm on samamoodi kirju:  osa asju - näiteks suurte arvudega rehkendamine - on objektiivselt triviaalsed (inimmõistusele samas rasked), osa aga objektiivselt  keerulised. Metsalisele on nad kõik võõrad.
Ja ega inimene olegi väga hea mõtleja. Tema mõtlemisvõime on fokuseerunud igapäevase keelekasutusega seotud praktilistele asjadele. Abstraktset mõtlemist tuleb läbi kooli ja ülikooli  pikalt harjutada, ning kuigi see asja veidi parandab, ei ole  tulemused enamasti kuigi hiilgavad.
Evolutsiooni produktina on inimeses domineerimas tema ürgne loomalik olemus, mida üldiselt käsitletaksegi inimlikkusena. Tõeline inimlikkus on külm ja võõristav.
Nimi:    
E-mail: 

Kommentaar:


(18.11.2017)


(18.11.2017)


(18.11.2017)


(18.11.2017)


(13.11.2017)


(02.11.2017)


(02.11.2017)


(29.10.2017)


(18.10.2017)


(18.10.2017)


1 / 2 / 3 / 4 / 5 / 6 / 7 / 8 / 9 / 10 / 11 / 12 / 13 / 14 / 15 / 16 / 17 / 18 / 19 / 20 / 21 / 22 / 23 / 24 / 25 / 26 / 27 / 28 / 29 / 30 / 31 / 32 / 33 / 34 / 35 / 36 / 37 / 38 / 39 / 40 / 41 / 42 / 43 / 44 / 45 / 46 / 47 / 48 / 49 / 50 / 51 / 52 / 53 / 54 / 55 / 56 / 57 / 58 / 59 / 60 / 61 / 62 / 63 / 64 / 65 / 66 / 67 / 68 / 69 / 70 / 71 / 72 / 73 / 74 / 75 / 76 / 77 / 78 / 79 / 80 / 81 / 82 / 83 / 84 / 85 / 86 / 87 / 88 / 89 / 90 / 91 / 92 / 93 / 94 / 95 / 96 / 97 / 98 / 99 / 100 / 101 / 102 / 103 / 104 / 105 / 106 / 107 / 108 / 109 / 110 / 111 / 112 / 113 / 114 / 115 / 116 / 117 / 118 / 119 / 120 / 121 / 122 / 123 / 124 / 125 / 126 / 127 / 128 / 129 / 130 / 131 / 132 / 133 / 134 / 135 / 136 / 137 / 138 / 139 / 140 / 141 / 142 / 143 / 144 / 145 / 146 / 147 / 148 / 149 / 150 / 151 / 152 / 153 / 154 / 155 / 156 / 157 / 158 / 159 / 160 / 161 / 162 / 163 / 164 / 165 / 166 / 167 / 168 / 169 / 170 / 171 / 172 / 173 / 174 / 175 / 176 / 177 / 178 / 179 / 180 / 181 / 182 / 183 / 184 / 185 / 186 / 187 / 188 / 189 / 190 / 191 / 192 / 193 / 194 / 195 / 196 / 197 / 198 / 199 / 200 / 201 / 202 / 203 / 204 / 205 / 206 / 207 / 208 / 209 / 210 / 211 / 212 / 213 / 214 / 215 / 216 / 217 / 218 / 219 / 220 / 221 / 222 / 223 / 224 / 225 / 226 / 227 / 228 / 229 / 230 / 231 / 232 / 233 / 234 / 235 / 236 / 237 / 238 / 239 / 240 / 241 / 242 / 243 / 244 / 245 / 246 / 247 / 248 / 249 / 250 / 251 / 252 / 253 / 254 / 255 / 256 / 257 / 258 / 259 / 260 / 261 / 262 / 263 / 264 / 265 / 266 / 267 / 268 / 269 / 270 / 271 / 272 / 273 / 274 / 275 / 276 / 277 / 278 / 279 / 280 / 281 / 282 / 283 / 284 / 285 / 286 / 287 / 288 / 289 / 290 / 291 / 292 / 293 / 294 / 295 / 296 / 297 / 298 / 299 / 300 / 301 / 302 / 303 / 304 / 305 / 306 / 307 / 308 / 309 / 310 / 311 / 312 / 313 / 314 / 315 / 316 / 317 / 318 / 319 / 320 / 321 / 322 / 323 / 324 / 325 / 326 / 327 / 328 / 329 / 330  Järgmised »»




Otsing
 
Supported by Labor & LaborintLaborSupported by Labor & LaborintLaborint