Põhja Portugalis asub Covas do Monte nimeline küla, miljöö poolest neoliitiline asula, kus elab umbes 30 inimest ja 2000 kitse. Ma ei teagi, kas see küla meenutab rohkem 7. või 17. sajandit, ilmselt pole väga suurt vahet, sest enamvähem samamoodi elati siin ka ennem Rooma aega. Elekter pandi sisse 1985, siis tekkis kõrtsituppa telekas, mida õhtuti vaatamas käiakse. Põhiliselt jalgpalli muidugi. Internet on, aga sealt on jalgpalli paha vaadata ja küberkohvikusse seepärast keegi ei tiku. Uued ehitusmaterjalid on ka tulnud - tuhaplokk, kosmosekile, petoon ja klaastellis – igasugune värk, mida kusagilt poolmuidu leitakse. Minu meelest ei ole "tsivilisatsioon" siinset elu kuigivõrd solkinud, inimesed lihtsalt kasutavad selle saadusi korilaste kombel.
"boreaaliga on samamoodi : ta neelab alla selle, kes tema alla neelab. tema kultuuriline väljasuremine valge inimese koloniaalsurve all on tõde ainult füüsilises plaanis. muidu aga, valge inimese tähendusega koormatud märgid on talle mänguasjad, ilustused, mida riputada kaela või narta külge. seal nad voolavad tühjaks : hant, kes elab vene võimu all, võtab sirbi ja vasara ja kasutab seda nagu hällikaunistust : sirbi ja vasara sisust ei jää mitte midagi järele. ja nii ikka ja jälle. märkidega koormatud ruum on boreaalile üldiselt läbipaistev. kõik võimalikud tähendused on kõigi võimalike tähenduste taga ega tähenda midagi. lai lage väli. paks must mets. purustatud ja maharaputatud poeetika. tühjaksvoolanud sentimentaalsus. mõistuse imperialism, mis langeb iseenda raskuse ja kohmakuse all kokku." (andreas w "boreaalne platoo")
