Asta Isak - südamega maalija

Südame e elava Jumala juurde jõuame – ja naaseme, kui oleme Ta loogilise  surnud Jumala pärast hüljanud – usu teel, mitte ratsionaalse või matemaatilise veendumuse ajel. 


Tsitaat pärineb Miguel de Unamunolt, baski mõtlejalt, kes arvas, et filosoof ei pea mõtlema, mitte ainult pea ajude ja mõistusega vaid kogu oma elu ja südamega. Unamono ise elas selle tõekspidamise järgi. Sarnast suhtumist võiks eeldada ka kunstnikult.
Asta Isak on algupärast geneetilist koodi kandva kunsti looja. Tema piltidel on sõnum. Isaku maalide maailm keerleb jumala, kannatava inimese ning inimest ainsana päästa suutva kaasatundva armastuse ümber. Sõna on kõigepealt. Sõna järel tuleb kunst ehk liha. Asta Isaku maailma- ja jumalakogemus projitseerub vaatajani “selgeltnägija” silma läbi. See silm pigem “tunneb” kui vaatab, pigem “teab” kui mõtleb.
Tähtis on sõnumi edasikandmine. Maalitehnilised probleemid on teisejärgulised. Kunstniku töödes on ilmselgelt näha vigast perspektiivi ja figuuride kujutamise ebaproportsionaalsust. Samas võib aga mürki võtta, et tehniliselt perfektse teostuse juures kaotaksid maalid selle võlu- ja mõjujõu, mis on neil olemas just antud kujul. Kaalutletud maalimisviis  võiks antud juhul surmata sisemise intensiivsuse ja väljendusjõu, mis on Isaku maalide juures oluline kvaliteet. Traditsionaalsete kultuuride kunst ja varakeskaegne kunst ei tundnud või ei huvitunudki perspektiivist ja nn õigest kujutamisviisist. Tähtis oli sõnumi edasikandmine ja teavitamine “kõrgema väe” primaarsest kohalolust.

Modernismi algusaja kunstnikud asusid palverännakutele traditsionaalsete kultuuride, naivistide ja  vaimuhaigete kunsti maadele, lootuses leida ratsionaalsusest ja kultuurist rikkumatute juurest tõelist loovust ja  taastada kunsti algupärane geneetiline kood. 120 aastat tagasi suhtuti “akadeemikute” poolt tolliametnik Rousseau fantaasiarohketesse töödesse “vigasuse pärast” pilke ja naeruga. Tänapäeval ehivad tema siirad maalid ametlike kunstiasutiste ja erakollektsionääride kodude seinu.

Juhtivate Eesti kunstigaleriide seintel domineerib jätkuvalt mõistuspärane ja tulemusele orienteeritud kunst. Kunst, mis on suunatud eelkõige iseendale. Asta Isaku maalid püüavad vaatajani jõuda teisel viisil -  vahetu (usu)kogemuse edasiandmise abil, inimesele, iseendale ja kogu maailmale kaasatundmise läbi.

Ei taha muutuda pateetiliseks, aga arvan, et sel, kes tõeliselt tunneb on võime ka teistele seda tunnet edasi anda. Isegi paadunud ratsionalistile.

Antud tekst on kirjutatud oponendina Asta Isaku diplomitöö kaitsmisel Eesti Kunstiakadeemia osakonnas Acadeemia Gratas.

Kuuldavasti olid professorid töödest hämmingus ja hindasid tema maale, kas ainult parima või kehvima hindega.

Sigrid Saarep


galerii



Otsing
 
Supported by Labor & LaborintLaborSupported by Labor & LaborintLaborint