Zen ja maastik




Arne Maasik on oma võsamaastikke pildistanud juba üle viie aasta, kollektsioon üha kasvab ja tiheneb nagu võsa isegi. Aeg ajalt eksponeerib ta sellest sarjast mõned hiigelsuurendused ja kunagi võib sellest sündida tihendatud komplekt või raamat või näitus, aga võibolla ka mitte, sest Maasiku võsasari on sedalaadi projekt, kus protsess on lõpetatusest olulisem.

Siinses võrguversioonis saab näha ainult umbmäärast heiastust nendest piltidest, päriselt käivituvad nad alles suures formaadis, kus korraga või kordamööda võib vaadata nii üldplaani suuri struktuure kui väikeste raagude peenmustreid. Tervikkompositsiooni seostes moodustub nendest eri tasandi struktuurest kummalisi labürintlikke harmooniaid ja disharmooniaid. See on natukene nagu regilaulu kuulamine – algul võib tunduda monotoonne ja igav, sellesse sisse elades ja sukeldudes vabaneb aga ootamatu litak ürgenergiat. Maasik ajab taga fraktaalset kaose- või tühjuse esteetikat ja neid võsapilte võib maitsta samamoodi nagu zeni harjutusi.

Peeter Laurits



galerii



Otsing
 
Supported by Labor & LaborintLaborSupported by Labor & LaborintLaborint