Kim채채ride* lummuses



"Geenitehnoloogia kiirendavat arengut. Samas pole teada ega suudeta ka hinnata loodusse siirdatatava ning sinna p철철rdumatult j채채va geneetilise informatsiooni m천ju. L체hin채gelikele teadlaskonnast on see kui omalaadne v천imalus j채tta oma tegudest m채lestusm채rk. Nagu on seda ka auguks kaevatud Nauru saar, mille elanikud on t채na nii vaesunud rahaliselt kui ilma j채채nud ka oma fosforiidist."혻


Kas te saate p채rast geneetiliselt muundatud maisi s철철mist rahulikult uinuda? V천i p채rast seda, kui teie sisse on pandud t체kike DNAd, mis on tegelikult ravimifirma omand? Sellest, kuidas geeniv천lud kriitilisemas valguses paistavad, kirjutab Marek Strandberg.
1973. aastal tegid teadlased Herbert Boyer ja Stanley Cohen esimese DNA kloonimise eksperimendi, kus ens체체mide abil l천igati 체he bakteri plasmiidist (bakteri DNA) jupp ning siirdati see teise bakterisse nii valmis esimene transgeenne organism.
Seitse aastat hiljem tegi USA 체lemkohus ise채ranis omap채rase otsuse, lubades elusorganisme patenteerida. Hilisemas arengus on see sama veider kui ajalikule rahapaberile kirjutatud ajatu lause 쏧n God We Trust.
1983. aastal teavitati ilmaavalikkust juba esimesest transgeensest tubakataimest ning kahe aasta p채rast oli olemas taim, mis on kaitstud teatud putukaliikide vastu. Tehnoloogia edendamine j채tkus ning 1988. aastaks loodi juba taim, mis tootis etteantud reeglite j채rgi ravimainet.
T채na on enimkasvatatud geneetiliselt muundatud p천llukultuurid raps, mais, puuvill ja soja. Kuid erinevate probleemide t천ttu on n채iteks putukat천rje eesm채rgil kasutatavat bakteritoksiini valmistava maisi kasvuala v채henenud USAs 2000. aastal ligi veerandi v천rra.
N체체d on geneetilisi taimi puudutavad probleemid korraga Eestisse j천udnud 체ks ettev천te soovib saada sama maisi impordi- ja kasutuslitsentsi. Keskkonnaministri n천ustamiseks loodud valdavalt geenitehnoloogidest koosnev komisjon on andnud oma soovituse, et asjakohane sisseveo- ja kasutusluba v채lja anda.
Olgu 철eldud, et selle maisisordi tootlikkus pole suurem, samuti puuduvad Eestis kahjurid, mille vastast toksiini see maisitaim valmistab. Oht, et toksiini tootev mais m천jutab ka teistel p천ldudel kasvatatavat maisi oma m체rgikoodiga (천ietolmul ja seemnetelgi on kalduvus levida k체mnete ja sadadegi kilomeetrite kaugusele), v천ib aga omada m채채ramatuid ning p철철rdumatuid tagaj채rgi.
New York Timesi tehtud k체sitluse j채rgi soovib 93% ameeriklastest, et GMOd (geneetiliselt muundatud organism) sisaldav toit oleks vastavalt ka m채rgistatud. Tootjad pole sellest aga siiani huvitatud, nagu ka USA valitsus. Vastuv채iteks on, et geneetiliselt modifitseeritud toidul ja nn tavalisel toidul polevatki vahet. Kui aga asi puudutab intellektuaalset omandit, on needsamad tootjad meeleldi n천us r천hutama GMOde inimtekkelist omap채ra.
Geneetiliselt muundatud p천llukultuuride kasutamise pooldajad viitavad asjaolule, et see v천imaldab v채hendada n채iteks taimekaitsevahendite (putukam체rkide ning taimem체rkide) kasutamist. T천epoolest kulub n채iteks taimem체rgi Roundup suhtes tundetuks aretatud maisip천llul umbrohut천rjeks v채hem k천nealust m체rki ning p천llult 채ravoolavates vetes on seda m체rki kuni viis korda v채hem.
Kui aga eesm채rgiks on seatud kogu maisitoodangu saamine GM (geneetiliselt muudetud) maisist, siis sel juhul keskkonda paisatava umbrohut천rje kemikaali hulk ju suureneks.
Tegemist oleks umbes sama n채htusega, mis autot철철stuseski: vaatamata asjaolule, et iga j채rgnev p천lvkond s천idukeid on 철konoomsemad oma k체tusekasutuses, suureneb maailma naftatarve pidevalt.

Imelikul kombel usuvad GMO tehnikud, et neil 천nnestub evolutsioonimehhanisme 체le kavaldada. Kui n채iteks bakteri toodetavate putukam체rkide geen muuta taime p채rilikkusaine osaks, saavutatakse esialgu t천epoolsest olukord, kus taimekahjurid sellest taimest eemale hoiavad. M체rgibarj채채r inimese majandushuvide kaitseks v천ib aga osutuda 채채retult ajutiseks. Sest n천udlus suurtel aladel kasvava kultuuri j채rele hoiab k채igus ka mistahes lagundavate ja toituvate organismide tungi kohaneda kuitahes k채ttesaamatuks tehtud toiduallikatega.
Kogu inimkonna massiga v천rreldes on erinevate lagundavate organismide elusmass kuni 500 korda suurem: 3040 tonni elusaine esindajat iga inimese kohta, kes muuhulgas ka iga inimest oma toidulaual n채ha tahavad!
See on m채rkimisv채채rne kogus evolutsioonilist kavalust, mida on kogutud umbes 3,5 miljardi aasta jooksul. Uskuge, selles kavaluses on rohkem osavust kui inimkonna m천nek체mne tuhande aasta vanuses kaubanduslikus ja 채rilises kavaluses!

UMBROHUT횛RJEKEMIKAALI ROUNDUP쨈I SUHTES TUNDETUKS MUUDETUD maisi on patenteerinud selline ettev천te nagu Monsanto. Selle maisiseemne ostmisel peab p천llupidaja leppima kohustusega kasutada oma p천llul Roundup셢. Kui ta seda kokkulepitud mahus ei tee, kaotab ta 천iguse kogutud seemneid k체lvata ja peab arvestama p채rast kohtuprotsessi ilmselt ka kukrukergendusega.
Algselt peeti v채het천en채oliseks, et tundetus Roundup셢 suhtes v천iks maisilt muudele taimedele levida. Paraku on t채naseks Austraalias selle levik rohttaimedele kindlaks tehtud. Raiheina tundetuse ilmnemine gl체fosaatide (Roundup셢 peamine komponent) suhtes on uurijate poolt dokumenteeritud.
Kord loodusliku 철kos체steemiga kokku puutunud geneetiliselt muundatud organism j채채b t천en채oliselt oma m천ju levitama aegade l천puni. Iga selline samm on olemuslikult p철철rdumatu.

Majandamisega on ikka nii, et vaadeldava protsessi headus s천ltub ka hindamispositsioonist. 1999. aastal maksis Roundup Ready (seemned + kemikaalid Monsantolt) rakendamine ca 172 USD/ha (2500 krooni ringis). Rahaliselt t채hendas see p천llupidajale ligi poole suuremaid kulutusi, kui n천udsid senised maisikasvatusmeetodid.
Monsanto jaoks on tegemist omap채raselt huvitava 채riskeemiga. Patenteeritud p채rilikkusaine jupp v천imaldas kompaniil kaevata 1999. aastal kohtusse 체le 500 p천llupidaja, sest nende p천ldudelt leiti taimi, mis sisaldasid kaitstud DNA-j채rjestust. 쏱iraatkoopiate tegijate hulgas olid valdavalt need, kelle p천ldudele oli kaitstud info kandunud ilmselt legaalsete koopiate kasutajate p천ldudelt p채rineva 천ietolmuga.
Ka kindlustuskompaniid on mures GMO temaatika p채rast ning kaasnevate probleemide rohkuse t천ttu soovitab n채iteks Lloyds k체sida geenifarmereilt k천rgemaid kindlustusmakseid.

PALJUDEL JUHTUDEL, KUI GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISME hakatakse laialt kasutama, pole tegelikult teada ega ka v천imalik adekvaatselt hinnata muundatud geneetilise informatsiooni m천ju suhetele muus 철kos체steemis. Mitte, et ma arvaksin, et inimene v천iks looduse sedav천rd untsu keerata, et elu Maalt kaoks. See on ikka v채ga-v채ga 체le j천u k채iv 체lesanne.
K체ll aga v천ib inimene oma tehnoloogilise tegevusega oma enda heaolu tugevalt kahjustada. Tekitada oma tegevusega eluolu- ning tervisprobleeme, et neid siis uute majandustegevustega klaarida. Olgu selleks kas v천i uute ravimite v채ljat철철tamine allergiareaktsioonide vastu.

횆ritegevuse kasumlikkust on alati p천hjust vaagida koos riskidega. Kui riskid on globaalset laadi, oleks ka tervele m천istusele kohane kaalude neid riske pikemas perspektiivis.
Sageli eiratakse aga uute majandustegevuste korraldamisel ning tehnoloogiliselt uudsete lahenduste rakendamisel elementaarset ettevaatusprintsiipi. See ettevaatusprintsiip on rahvusvaheliselt kokku lepitud ka 횥RO korraldatud Rio de Janeiros toimunud Keskkonna- ja Arengukonverentsil 1992. aastal ning see k천lab j채rgmiselt: 쏫eskkonnakaitselistel p천hjustel on vaja rakendada ettevaatusprintsiipi erinevates riikides, l채htudes muuhulgas ka nende v천imalustest. P철철rdumatute muutuste risk, nagu ka selge teadusliku p천hjenduse puudumine, v천ib olla p천hjuseks majanduslikult tasuvate lahenduste ignoreerimisel, et v채ltida p철철rdumatuid muutusi keskkonnas.
Geenitehnoloogia kaasaegsete vahenditega muundatud organismide majanduslik ning ulatuslik kasutamine t채na eirab reeglina seda mainitud ettevaatusprintsiipi.
Ettevaatusprintsiibita tehtavad k천rgtehnoloogilised majandusotsused samastuvad oma olemuses kasiinok체lastusega eriti juhtudel, kui kasumi nimel muudetavaks elemendiks on p채rilikkusaine ise. M천istagi v천ib tunduda ahvatlevana osaleda korraldava j천una evolutsiooniprotsessis, lisades muutlikkust p천hjustavate m천jurite nimekirja ka rahalise kasumlikkuse, kuid paraku pole ilmselt inimene see, kes selle eksperimendi l천pptulemusi arvustada v천i nautida saaks.
See aga ei t채henda sootuks, et geenitehnoloogia arendamine oleks keelatud v천i sallimatu teema. Probleemide allikaks on selle tegevuse majandusliku ulatuse kasv. Ainult majanduslik t천husus ja kasumlikkus ei saa olla moodsate tehnoloogiate t천esuse (kasutatavuse) kriteeriumiks, kui muud ohutuse ning riskiaspektid on kaalumata j채etud.

Kui ka uskuda, et turul toimuv ilmutab majandust천de, siis vaadelgem veel veidi l채himinevikus toimunut.
Aastal 1999 keelati Kreekas GMOde katseline ning majanduslik kasvatamine ja kasutamine. Maailma 체ks suurimaid toidutootjaid Unilever teatas samal aastal kavast muutuda GMO-vabaks toidutootjaks. Samal teel kulgeb ka Nestle. USA suuruselt kolmas maisit철철tleja A. E. Staley Co teatas, et keeldub geneetiliselt muundatud maisi kokkuostust, millel pole Euroopa Liidus m체체mise luba.
Sama aasta juulis m철철nis Ameerika 횥hendriikide p천llumajandusministeerium, et geneetiliselt muundatud kultuuride saagid pole sugugi stabiilselt k천rged ning majanduslik kasumilikkus v천ib m채rkimisv채채rselt k천ikuda. Samas teatasid ka USA lastetoidu tootjad, et loobuvad GMOde kasutamisest.
Aastast 2000 on GMOde kasutamine v채henemas ning hinnatakse, et USA p천llupidajate kahjud seoses bakteritoksiinitootjaks modifitseeritud maisi (Bt maisi) ebaeduga ekspordil olid 1999. aastal ca 200 miljonit dollarit.
Turut천de osutab geenitehnoloogia rakendatavuse m천ningasele enneaegsusele. Seda just p천llumajanduslikus kasutuses.

Selles loos on sootuks puudutamata inimgenoomi-temaatika, mis on 채rilisest v천i eetilisest aspektist vaadates veelgi komplitseeritum kui p천llumajandustemaatikaga seonduv. Geenij채rjestuse patenteeritavus tekitab inimesega seoses igasuguseid veidraid, sh 채rilisi ilminguid. Kujutage vaid ette, et teie enda geneetilist koodi muudetakse mingi geeniteraapilise protseduuri k채igus. Oletame, et mingi 쐖igane p채rilikkusaine jupp 천nnestub kogu teie organismis asendada terve ja korrektsega, kuid see kuulub mingi kompanii intellektuaalse omandi portfelli. V천ib ju minna n천nda, et v천천rast intellektuaalset omandit sisaldavana oleksite oma lapse s체nni puhul v천imalik intellektuaalse omandi kuritarvitaja, kui te m천istagi ei n천ustu s체nni eest kopsakat summat koodiomanikule v채lja maksma.

Kuna mistahes p채rilikkusaine j채rjestus, mida 채rihuvilised n체체dsest patenteerida saavad, v천ib olla ka loodustekkeline, siis on hakanud m천ned keskkonnateadlased sellist elusa koodi autori천igusega kaitsmist biopiraatluseks kutsuma. Kuidas muidu nimetada asjaolu, et n채iteks rinnav채hi teket kontrolliva geeni kood on 2001. aastast saadik Euroopa Patendiameti poolt tunnustatult antud Myriad Geneticsi nimelise ettev천tte omandusse, nagu ka k천ik valgud, mille s체nteesi see geen kodeerib, ning diagnostika ja ravimeetodid, mis sellest k천igest tulenevad.
Lootusetuna n채iv 채ri- ja autorikaitsesituatsioon geenitehnoloogia vallas sunnib tundlikuma n채rviga loodusteadlasi selle eetilise segaduse vastu toimima sootuks omap채rasel moel. Nimelt esitasid Jeremy Rifkin ja Stuart Newman juba aastaid tagasi USA patendiametile taotluse kaitsta autori천igusega 쐍ende ideed segada inimese ja looma embr체orakke. Seegi oleks teatavas m천ttes GMO kim채채r nimelt. Nad on lubanud seda mitte kasutada ja keelata seda ka teistel tegemast, kui nad sellise patendi saavad. Ametiv천imud pole siiani oma otsust teinud ja taotluse esitamisest on kulunud 체le viie aasta.

Inimeste endi loodud ja tulevikus loodavad suhtlemisreeglid on tavatu keskkond. Nii oli veel paari k체mnendi eest pudelisse kogutud uriiniproov vaid v천imalus teada saada 체ht-teist inimese haiguste ja h채dade kohta ning t채navale l채hetatud s체ljel채rakas v천i 채ravistaud n채rimiskumm oli lihtsalt t체lgastav r채mps. T채naseks on see aga muutunud v채채rtusliku informatsiooni allikaks ning kunagi ei v천i t채pselt teada, kas vennike, kes teie koni v천i poolelij채etud piruka pr체gikastist v채lja korjab, pole mitte salajane kindlustusseltsi agent, kes teie tervise s체gavamate saladuste kohta informatsiooni hangib.
Mida l채hemale liigub tehnoloogia elusaine olemuse vahetule m천jutamisele, seda riskiderohkemaks muutuvad ka 채rid, mis selliseid tehnoloogiaid kasutavad. Geenid ja nende muundamisv천ime on tehnoloogia- ja 채rimaastikul vaieldamatult kuum teema.
Toitva suut채ie haukamiseks peaks ehk sellel enne veidi jahtuda laskma?


* Kim채채r - kreeka m체toloogias tuld s체lgav koletis. Teda kujutati l천vina, kel on seljal kitse pea ja sabaks madu; bioloogiliselt genot체체bilt erinevatest rakkudest koosnev organism; piltikultl pette- v천i hirmukujutlus (Tea V천천rs천nastik, ENEKE).혻


Ilmus ajakirjas Direktor
oktoober 2003
Nimi:    
E-mail: 

Kommentaar:


(23.09.2019)


(13.09.2019)


(06.09.2019)


(28.08.2019)


(19.08.2019)


(10.08.2019)


(05.08.2019)


(31.07.2019)


(27.07.2019)


(19.07.2019)


1 / 2 / 3 / 4 / 5 / 6 / 7 / 8 / 9 / 10 / 11 / 12 / 13 / 14  J채rgmised »»